Luuletus "Lacerta vivipara (arusisalik)"

 

 

 

Ammutsõl latsõiähummukul

olli sa mu sängü all lavvutsõl põrmandul

aknõst paistva päävä käen.

 

Mul tuust esieräline mälehtüs um. 

 

 

Tütriguiän näi sinnu ütskõrd,

ku vana tarõ man häitsi pümmeverevä tokkroosi,

põud ilma kõrvas´

 

nink ma suurõst armust raamatut loi. 

 

 

Ma kurvalinõ olli ja arvassi:

kõik illus nink hää õnnõ raamatin um,

ei egäpäävätsen elun olõ hoitmist ega õnnõ.

Sõs sa innäst mu jala man näüdässigi.  

 

Mineväl suvõl ma lukõ sai

mehevanõmbidõ vannu kirju.

Peränpoolõ lätsi kuun mehega vällä,

timäga sammõldunu trepi pääl kõnõli. 

 

Kõrraga näimi sinnugi sääl:

sa ruttu kattõ trepi ala,

õnnõ kõrras paistu viil

su väiku hand ja jala. 

 

Tuul pääväl ma selgele tunni:

um arm sõski olõman.

Tiä õnnõ pall´udele jääs käkitüs

ku tsillukõnõ sisalik trepi all.

  

 

Häniläne (Mariina Paesalu)