Uma Pidolõ minek ja sääl olõk 2024
TVS-i suurkogol 5.lehekuu pääväl anti teedä Liiso minekist Umalõ Pidolõ Indsikurmu 1.06.24 Küsüti ka rahva käest, kas om pidohuviliisi.Oll peris pallo tahtjit, nii-et Liisolõ joba ammu tellit buss jäi väikus ja tull tetä vahtsit hinnaküsümiisi suurõmbalõ sõiduvahendilõ, et ütenkuun Talnast bussiga Umma Pitto minnä. Mitmõst hinnapakmisõst sai sis kõgõ paremb vällä valitus.
Päältkaeja poolõlt kirutas Kaja-Riina:
Ma lubasi Põlvan massulda ekskursiooni tetä ja naksigi jo tiil Talnast saati ummi lugudõga “suud lämmistämä”.
Vällä sõidimi 1.piimäkuu hummogul Talnast kell 06.30 ja sis sai arvo, et inemise tahtva umma üüund viil edesi kaia….
A peräst kohvipausi Tikupoisin pandsõ ummi tiidmistega edesi. Nii edimäidsist laulupidodõst Põlvamaal ku ka kohalikõst suurmiihist.
Om jo Jakob Hurtki, Eesti rahvaluulõ.ja keeletiidläne, vaimulik ja ütiskunnategeläne peri Põlvamaalt.
Kunstniku ,aokiräniku ja kiräniku Vahtra Jaani põrm puhkas ka Põlva kalmuaian.
Lepsemi Viikma Aalaga, põlispõlvalasõga kokko, et tä näütäs, mis täämbädsel pääväl sääl Põlvan kaia om.
Kellä 10 aigu puistsimi liisokõsõ Indsikurmun maaha, ülejäänü pundiga sõidimi bussitiiru tegemä, et är nätä Põlva paisjärv, lõõdsamiis Kikka skulptuur ja kävvü kalmistul.Osa rahvaga ronisimi mitmõ künkä otsagi, Põlva om jo nigu nelä nisaga elläi.
Haugasimi laaduplatsi pääl kohalikku sõira, tõõsõ platsi pääl seimi jäätist ja kaimi tuu vahtsõ Põlva keskplatsi kah üle. Sääl oll tandsuoppus, a mii lasimi hinnäst nuidõ Põlva “nisadõ” vaihõl 3 raha iist sõiduta väiku katõvagunilidsõ rongiga, Ku tuust värgist viländ sai, lätsimi Maarja kerikuhe õnnistust saama. Kerkooppaja oll esi uma tõuksiga kohal ja mii annimi tälle õnnistusõ, et tä iks püsünü õigõ tii pääl. Vana Kaubamaja takan platsi pääl oll viil üts laaduplats koh eräkunna olliva hinnäst kitmän inne Euruparlamenti valimist.
Pia oll aig ka pidoplatsilõ minnä.
Hää ,et agaramba olliva meile kotussõ kinni pandnu ja saimi piä 4000 lauljalõ kinäste üten ellä.
Etendüs oll väkev, Tüüd oll kõvasti tett. Eski Contra oll viisi pidämä pantu.
Pido kisksõ nii üten, et unõhti kellä kaia, ku äkki tull miilde, et pidi uma mehega Põlva Kaubamaja iin kokko saama.
Aigu oll õnnõ mõni minut, a õnnõs üts nuurmiis korjas mu tii päält auto pääle ja vei õkva vana kaubamaja kõrvalõ, Mul oll umatettü müts ja ma kinkse tuu tälle, Tä oll väega imestünü.
Tuupääle ma ütli:” Ku sullõ ei sobi, sis anna pruudilõ vai imäle, ja tennä, et nii hää puja om kasvatanu.”
Tä nimi oll Taavi,
Uma Pido oll ummiga üts väärt pido.
Tii ärke pangõ mullõ pahas
teid kõiki kallistada tahas,
Plumanni Kaja-Riina
Esinejidõ puult mõno` mõttõ Küllilt…. ja Maiõlt
Timahavanõ Uma Pido oll järjekõrran kuvvõs. Kõigil näil olõ ma püüne pääl laulda saanu.
Edimädselt, 2008.aasta pidolt sai ostõt illos linanõ hamõ hõlgahusõga „Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva` laulva“. Käüsse pääle oll tikitü aasta nummõr. No` om noid numbrit riburata piten jo piä olani vällä (2008, 2010, 2013, 2016, 2018, 2024).Hää kaia ja miilde tulõta.
Üts ütine juun om näil kõigil- nä omma häste lämmä ja hengeminevä võrokeelidse laulupeo`. Nä kandva Vana-Võromaa keele- ja kultuuriperändüst, andva kimmüst ummilõ juurilõ, avitasõ nõsta võrokõisi hindätiidvüst ja üttehoitmis. Egäl näist om uma teema. Sjookõrd - Mäng, pia 4000 esinejäga.
Ja tõtõstõ tulõ üldä, et läbi laulu ja laulumängu om võimalik kõik kõõ tähtsämbä asa siin ilman edesi anda, tuulsamal aol ka mängust rõõmu tunda.
Pido oll häste kõrraldõt, midägi es olõ liiast egä puudu. Laulõ valik oll hää, näütlejä`
Mureli Hilje , Mähari Andres ja solisti`(Kalkuni Mari, Contra jt.) olli tasõmõl.
Mõni ütislaul võtsõ õkva silmä likõs.
Häste oll mõtõldu vällä plaan kõik laulusõna` ka kavalehte üles panda- ja rahvas laulsõ kõvastõ üten, kuis „Laul sulama pand jää“, et „Ei olõ ilman ilosambat paika“, ja „Kes aian?“.
Oll ka küsümislaul „Koh kuradi kotsil ma elä?“, kon mõnõ noodi aigu tull sopraanodõl kikivarbil saista, muido häste es küünü. Külh aga andsõ kimmüst Ilvese Aapo laul, et „Jäämi alalõ“
„Kõnõtraadiga“ „Maailma veerekese pääl istmist“ ja „Jänese jalgu“ kaemist tull ka ette.
Kohal oll „Haani miis“, kiä sõitsõ maaha pikä „Tii“, kuna kutsuti „Tulõ aga tulõ“, a süämen täl iks „Mino maa“.
Lõpõtusõs oll „Tenolaul“ kõigilõ.
Oll väkev, võimas ja miiltülendäv pido, mis and joudu edesiminekis!
Kõrraldajilõ sükäv kummardus!
Müürsepä Külli
*Tõõnõ liisokõnõ Maie pandsõ peo kotsilõ kirja säändse riä:
Oleme Reinuga (abikaasa ) jätkuvalt selle Indsikurmu sõidu lummuses. Selle aasta imeliselt armsam, südamlikum, kenam, vaimurohkem elamuslik päev, millest saime osa.
Veelkord - oleme siiralt õnnelikud, et saime osa sellest igapidi vaimustavast suurpeost. Ja kui olud võimaldavad, lööme sügisest taas kaasa Tallinna võrokeste seltsi tegemistes.
Tänulikud
Maie Koldits ja Rein Einasto(paevana)
Võru Folk 2024. Tiätritsõõr Tungõl tekse aoluku
Minevä sügüse tull Valgu Jaanis(mii lavastaja ja näütejuht üten isikun) vällä mõttõga, et võinu veidü fantasiiri Kreutzwaldi ja Kalõvipuja teemal. A niimuudu, et asi olõs usutav.
Jaanis om miis, kellele umal aol PÖFF-i pääpreemia pärg päähä panti ja kiä mõist egasugumaidsi tehnigavidinidega ümbre kävvü. Nii tälle tsusaski päähä mõtõ tetä tükü kondikava tehisaru avitamisõga niimuudu, et sääl olõs Kreutzwaldi eloseiga` ja ka tegijä peris aru puult mõtõldu mõttõ ütte põimit. Kenä keik! A meil, näütlejil(asaarmastajil) tulli` nuu tehisaru eestikeelidsõ lausõ võru kiilde ümbre säädi. Oll iks päämurdmist, keeleväändmist ja teksti päähä tampmist.
Esivärki oll tuu, et koton sai päähä, a proovin oll ku peoga pühit! Sai sis nalaga poolõs üldü, et tulõgi sis koton mängi. Jaanis haardsõ tõõmeeli tuust mõttõst kinni ja nii naksimigi pruuvõga „kodokäüjidõ küläkõrda“ käümä kooni asi selges sai.
Niimuudu sis tuu vana, aoluulinõ asi hindäle kõõ vahtsõmba tehnilidse kuvvõ (üten lauluga) sälgä sai. Päälkiräs „Kalõvipuja tii Kreutzwaldini“.
Tõõnõ aoluulinõ asi oll tuu, et meil õnnõstu uma tükü esietendüs väega tihtsähe Võru Pärimustandsu Festivali programmi är mahuta. Sjookõrd oll festivalil 7 eri välisriigi rühmä, üts ilosamb ku tõõnõ ja määndse pärli` olli mii umalt maalt püünele saadu- „5Miinust ja Puuluup“, „Lonitseera“,“Trad Attack“, „Naised köögis“. Pääle tuu viil Relve Hendrik, Õunapuu Lauri, Pehki Jaan jt.
Saimi siski kõrraldajidõga kokkoleppele, et pärimustandsõ opitarõ ja lõõdsamängjide vaihõl saami´ Kreutzwaldi muuseumi hoovin 13.07 kell 13.00 uma esietendüse är tetä. Kreutzwaldi kipskuju kai taad esinemist häätahtligu muigõga päält.
Sjookõrd sis esindki Talina Võru Seltsi timahavadsõl Võru Folgil Tunglõrahvas, kuna kahjos Liisol sõit es õnnõstu.
Kolmas aoluulinõ asi oll sääne, et tuulsamal pääväl mõnõ tunni peräst pidivä Kalõvipoig ja Kreutzwald olõma Lasva Rahvamajan laval. Nii-et üte lämmäga 2 etendüst jutti! Olõ-õi taa „rahvakunstnigu“ elo hõlpsa! A nakkama saimi` ja kõik jäivä ello kah. Pallongi teno tollõlõ, et meil om kõva üttehoitmisõ ja ütstõõsõ tugõmisõ tunnõ. Sääne vahva võrukeeline ja ummamuudu pensionäride tiätripunt, kes suuv, et Valgu Jaanis miika õks uma pensionini vasta pidänü!
22-24.07.24 Müürsepä Külli
Võrukõsõ Jaapani aian 9.06.24
Mii seldsi liigõ Tallinna Tiina, kiä om pikki aastit olnu Talina liina maastiguarhitekt, lubasi huviliisi viiä Kadrioro parki Jaapani aida kaema. Om jo timä käe` ja pää olnu` tuu aia luumisõ man.Tiina paksõ vällä minekit rododendronide häitsemise aigu.
Kuna tä esi linnas suvõs lõunamaalõ (t.t. Lõuna –Eestit), sis käve ma uma sõbranna aian(Talinan) tihtsähe ja hoolõga kaeman, kunas nuu rodo häitsemä mõtlõsõ minnä.
Ja ütskõrd alaski tuu illos aig...Kõnõtraati piten sai Tiinaga kokko lepitüs, et 9.piimäkuu pääväl (9.06) kell 17.00 saami aia värtide man kokko.
Andsõmi kipõstõ võru seldsi rahvalõ teedä ja kokko tull 18 inemist, kellele Tiina tekse ilosa ja hariva “patseeringu” aia puie, tiike ja kivve vaihõl.
Jaapani aid olõ-õi lihtsalt aid, siin om jaapanlaisi elofilossohviä, elo ja luudusõ ütine ringkäük. Mõtõlus ja “aigu om” sõnapaar passisõ siiä häste.
Jaapanlasõ uskva, et inemise hing lätt pääle surma kivi sisse, tuuperäst om aid talvõl kinni, et hingil olõs rahu.
Kadrioro pargi Jaapani aid tetti vallalõ 31.07.2011. Aia pääkujondaja Masao Sone om peri Kyotost, opnu aidu kujondamist Tokyon ja uma aidnigust esä käest.Tiina jutu perrä oll sjoo kotus Kadrioro Kirdetiigi man jaapanlaisilõ väega miildünü. Klindinõlv, kivikülv, suurõ puu`, tiik , kosk vei nä mõttõlõ, et siiä võis panda ka Talina tornõ- Pikkä Hermanit ja Paksu Margareetat kujutavit suuri kivve.
Kivisild, mis üle ujakõsõ vii, om Jaapanin tettü ja tükükaupa siin kokko pantu näide hindä puult. A suurõ kivirahnu` omma eestimaidsõ. Niisama ka lapigu kivi`, millest oll põnnõv rada tettü. Sääl tulõ astu aigupiten, tassakõistõ ja nii, et pää om mõttist tühi. Sis saat raa tõistõ otsa jõudõn tõõsõs inemises- nii uskva jaapanlasõ.Tekke pruuvi!
Jaapanlaisil om suurõ avvu seen tseremooniaga tii juuminõ. Tuuperäst om aida künka pääle mõtõldu ka tiimajakõnõ. Senimaani tä viil valmis olõ-õi saanu, a loodami, et mii latsõ ja latsõlatsõ ütskõrd sääl tiid saava juvva ja pallo huvitavat kullõlda Jaapani esierälidsest kultuurist.
15.06.24.a Müürsepä Külli
Kolmas kõrd latsiaida!
Viil üts külänkäük latsiaida sai teos timahava jürikuu 5. pääväl.
Kutsõ tulla umma kiilt ja kultuuri tutvustama sai mi selts Talina Sikupilli Latsiaialt. Kuuldusõ, et võrokõisi ülesastmisõ omma põnnõva kullõlda-kaia nii latsilõ ku oppajilõ, olli` müüdä latsiaidu lakja lännü. Võtsõmi kutsõ vasta ja Sikupilli latsiaian kävevä Müürsepä Külli, Toomla Silvi, Greenbaumi Thea, Keerma Katrin ja Orioni Jana.
Alostusõs tutvust Külli meid ja kõnõl Talina Võru Seldsist. Sõs laulsõmi seldsi hümni “Mu latsõpõlvõ Võromaa”, klavõril saatsõ Katrin.
Meil olli` tähtsä külänkäügi jaos sälgä pantu uma kandi uhkõ ja ilosa rahvarõiva. Sikupilli latsiaia latsõ näivä, määndse omma Urvastõ, Rõugõ, Vahtsõliina rõiva ja viil ka Eesti kõgõ vanõmba - Siksälä rõiva. Latsiaia hoovist kai meid läbi aknõ kah üts joonikadsõ undrukuga tegeläne, arvada et “majavaim” – korgõ puukand, kinkälõ olli silmä päähä ja undruk sälgä värmit.
Jana kõnõl latsilõ Võromaast: kost tuud löüdä kaardi pääl, määne om Võromaa lipp, midä põnnõvat Võromaal tetäs läbi aasta ja midä om sääl kaemisõ väärilist löüdä. Är nimmätü saiva Pokumaa ja Tammõ-Lauri tamm, Suur Munamägi ja Paganamaa. Tetäs kah Võromaal pallo: peetäs egä aastak Juhan Jaigi jutussõkõnõlamisõ võigõlust ja Perimüstandsu suurpito, Võro liinan kesk suvvõ viil latsipito ja suvi läbi jutujalutuskäüke. Seo aasta om Võro liinal iin suur juubõlipido – 240. Ku kõgõ pääle kõtt tühäs lätt, sõs peetäs Uma Meki laatu, kost saa suidsusannalihha, sõira ja kamma.
Talina latsõ saiva teedä, kuis prõllatsõl aol võro kiilt opatas ja opitas, määndsid raamatid võro keelen om latsilõ kirotõt ja et koolilatsõ ka esi mõistva kirota ni juttõ ku luulõtuisi. Kiä viil lukõ mõista-ei, saa Helüaida kodolehe päält audioraamatid kullõlda.
Külli, Silvi ja Thea laulsõva viil ”Sa olõt illos Võromaa”
Katrin opas latsilõ selges Sangastõst peri “Kullimängu”, mis näile häste miildü: kuis kull om torsin, et kikas ja kana timä pindremaal oa-herne vällä omma kaknu ja taht näile nüüd kätte massa niimuudu, et kaib auku paa jaos, minkaga vett kiitä… Kull aja kanakõisi takan ja kedä timä kätte saa, tuu saa vahtsõs kullis ja mäng nakkas jälki pääle.
TVS-i puult kinkse Külli latsiaialõ raamadu “Tallinna Võru Selts 30” ja üte suurõ mänguasa. Jana andsõ üle “Piltsõnastu latsile 3” ja pakikõsõ Contra värssega Urvastõ kamma, et latsõ saanu võrokeelitsit sõnnu mano oppi. Oppaja kitsevä, et näil om latsiaian kah uma keelepesä tettü ja et kingis saadu raamadukõnõ pandas sinnä kõigilõ uurmisõs.
Oppaja paistu esi kah suurõ võro keele huvilidse olõvat: nigu mõnõ sõna selges saiva, pruuvsõva õkva kõrraga kõnõlda.
Latsiaia juhataja Jurini Marika tull kogonisti säändse viguridsõ mõttõ pääle, et kirutas mi külänkäügüst luu ja pand tuu võrukiilsenä Haridusammõdi kodolehe pääle üles (www.tallinn.ee/et/haridus). Kae perrä!
Kirja pandnu Orioni Jana
09.04.2024