Talina Võru Selts om Eesti Kultuuriseltse Ühendüse (EKSÜ) liigõ ja mii delegaadi` olli ka kutsutu näide aastaaroandmisõ kuunolõkilõ. TVS-i juhatus otsust, et saadami sinnä Plumanni Kaja-Riina ja Müürsepä Külli. Heimtali om tiidä-tuntu Ravva Anu residents, vanavara ja imelidse käsitüü maakivist tettü muuseum, mille Anu om no` ERM-ilõ är kinknü. Inne kuunolõki algust saimi kullõlda küläliisi- Margus ja Carmen Tabori kodukandi juttõ, kon seen oll pallo hääd nall`a. Sis astsõ üles Kaja-Riina ummi kodukandi meenutuisiga ja hindä siiä ilma saamisõga.
Ma tugõsi tedä taustainfoga Talina Võru Seldsist, lasksõ ringi käüma raamadu „Tallinna Võru Selts 30“, midä sirviti suurõ huviga. Sis näüdäs Ravva Anu ummi raamatit ja kõnõl sinnä huvitavat juttu manu uma oppaja tüüst ja mis murõ` täl sjoo ilma nuuri peräst om.
Pääle lõunat, ku kõtu` olli kõvastõ hüvvä mulgiputru täüs süüdü, sai ega selts viil sõnna, et üldä, mis keelel ja meelel. Lühkult ja kokkovõtligult sai mu jutt kultuuriseltse inemiisilõ sääne:
„ Ma kõnõlõ teile uman imäkeelen- võru keelen. Alostusõs annassi säänest tiidüst, et võru keele edevanõmb vai edeimä oll` vana Lõuna-Eesti keeleharo, mis om tiidäolõvalt ültse kõgõ vanõmb Õdagumere-Soomõ keeleharo. (Sissejuhatuseks olgu teile öeldud, et võru keele esiema oli vana Lõuna- Eesti keeleharu, mis on teadaolevalt üldse kõige vanem Läänemere-Soome keeleharu.
Tuuperäst lubatagu mul üldä võrukeelitselt kuudõ nime` ja mõnõ` vanasõna`, mis om köüdet aastatsõõriga ja aastaaiguga. Aasta algas vahtsõaasta kuuga, sis tulõva radokuu, urbõkuu, mahlakuu, lehekuu, piimä-vai jaanikuu, hainakuu, põimukuu, süküskuu, rehekuu, märdikuu, joulukuu.
Ja vanarahva targa` tiidmissõna`:
1.Talvõ olõ-õi vaia pelädä, a pelädä tulõ talvõ poigõ (talvõ poig om keväjäne külm)
- Radokuu tõõsõl pääväl om küündlepäiv. Küündlepääväl lätt külmä sälg katski.
- Ku urbõkuu alostusõn tedre` puu otsan ukõrdasõ, sis omma nä mahlakuul joba söödu pääl.
- Ku varõs joba 3kõrda vaak, sis om kevväi ligidäl.
- Ku keväjä näet edimädsenä musta liblikut, saa murõlinõ aasta, kirriv liblik tähendäs muutlikku, kirivät aastat, valgõ liblik - tulõ hüä aasta, kõllanõ liblik tuu hindäga üten haigusõ aasta.
- Jaan (juuni) viskas jahhe kivi vette.
- Ku säitsmevele pääväl (10.07) satas, sis satas säidse nädälät.
- Mihklipäiv (29.sept.) vihkas suvvõ, a meelütäs talvõ.
- Kadri (25.nov) istus Märdi (10.nov.) üsän.
- Ku Katrepääväl sulatas, sis Andrõsõpääväl (30.nov. ) külmetäs.
- Ütessä talvõ om üte talvõ sisen.
- Ku rohilidsõ joulu`, sis omma valgõ lihavõttõ, ku valgõ joulu`, sis rohilidsõ lihavõttõ.
Urbõkuud vai märtsi om nimmät ka paastukuus. A hää uudis om tuu, et pääle paastu tulõva lihavõttõ!
Timahava om ülesnõsõmisõ edimäne pühä joba 31.urbõkuu pääväl.
Tuuperäst ma soovi teile kõigilõ: „ Hüvvi lihavõttõpühhi! ““
Ku sõnavõtu` läbi sai`, kullõldi är` EKSÜ juhatusõ esimehe Johansoni Andsu puult esitet majandusaasta aruannõ, mis kiteti ütel meelel hääs.
Müürsepä Külli 18.03.24