Pido kolmõkuningapääväl

Kolmõkuningapäiv om kerigukallendrin päiv, ku kolm Hummogumaa tarka vai kuningat tulli` vastsündünü Jeesuslast kummardama. Rahvakallendrin tähendäs tä jouluao lõppu, om jouluao perämäne pühä. Tuul pääväl tuudi viil olgi tarrõ, täüdeti  tõisigi joulukombit ja süüdi pühäderuuga.

Tuuperäst otsust TVS-i juhatus, et om perämäne aig uma rahvaga õkva kolmõkuningapääväl, 06.01.2024, joulupido vai nii-üldä vahtsõaasta pido är pitä.

Joba minevä aastaga joulukuul naksiva ettevalmistusõ pääle. Perämädsel suurkogol 03.12.2023 võtsõ rahvas häste tuld, ku peost juttu teimi, ja kokko sai inämb inemiisi ku minevä aastaga.

Tull otsi peo kotus, läbi kõnõlda menüü ja massumus, tetä tulõjidõ nimekiri, raha koràda, Jouluvanalõ Lapimaalõ telegramm saata, kultuuriprogramm paika säädi.

Peoga alostimigi sis vahtsõaasta 6. pääväl kell 14.00, uma hümniga “Mu latsõpõlvõ Võrumaa“.

Vana hüä kombõ perrä teimi  edimält ütidse tsõõri vai ringi vai võru (om jo mii kodomaa pääliin Võru), mille keskele tulliva juhatusõ liikmõ (kõik portfelliga ministri`), kes naksiva müüdä tsõõri egäle pidolisõlõ hüvvi suuvõ edesi andma ja glögiklaasõ kokko lüümä. Sis sai sõnna mii kultuuriministri Kaja-Riina, kel oll hulga paprõrullõ vahtsõaastaga lubahuisiga, kost sis egäüts pümehüisi hindäle rullikõsõ võtsõ ja ette pidi lugõma, mis lubahust tä alanu aastagal täütmä piät. No naara` vai kõtt kõvõras, ku üts üle 90-ne kaalukas provva lugi, et „osta hindäle sexpesu“ vai ku soliidnõ härräsmiis, kel naane kõrval, lugi, et „vahtsõl aastagal nakka hindäl huuli värvmä“.

Hüä tujoga istuti kuningligult katõtu lavva taadõ rikkalikku joulupraati süümä. Edimädses toostis oll Tiku Andsu puult mõni aig tagasi üteldu ja Külli puult nüüd edesi antu mõtõ, et võrukõsõ` omma` õks üte` õigõ inemise` - tõõsõ` võiva` olla`, a võrukõsõ` piät olõma!

Edesi läts Uma Pido lõugahusõ perrä „Ku keskkotus kimmäs, sis ladva` laulva“ meilgi laulus vallalõ. Duett Karin ja Ollõv üten klavõrikunstnigu Jaaniga teivä kõrraligu etteastõ tuntu laulõst, mille sõna` olli Ollõvi puult võru kiilde pantu, tuuga sis maailma esiettekannõ! Pääle tuu olli  „Küündlevalgusõ valsil“ ka tandsusammu` man. Egä laulu kotsilõ oll Ollõvil ka viil ütte ku tõist harivat üldä. Kas ti tiiät, mis oll Hitleri lemmiklaul, a Saksamaal är kiiltü? Kullõjidõ kässiplaksutamisõ perrä duolõ võidsõ arvada, et Eurovisioonilõ mii nä saadami. Tollõ kinnitüses sai` kõik kolm hindäle ka kuldmedali` kaala.  Sis oll ütine laul „Kungla rahvast“, mille pääle ka kingikottõga Jouluvana Jaanis Lapimaalt peräle joudsõ.

Rahval olli laulu ja luulõtusõ häste pään, kiäki es jää kingist ilma. Kingirõõm läts üle tandsurõõmus, ku Jaan „Perekunna valsi“ luu käümä lei.

Ku vahtsõlõ lauda istuti, oll pernaanõ Annely joba kohvitermosõ platsi toonu ja valasi tassõ sisse! A kos koogi???  - Koogi` tull hindäl otsi lauluga „Minä otsi ja sinä otsit ja egäüts ots umma, ja minä löüdse ja sina löüdset, mi koogõl nime` pääl jo omma“. Es olõ kiäki suurõn peotuhinan umma nimme är unõhtanu ja ülihüvvä kuuki süvven pidi olõma hoolõn, et kiilt alla ei neelä! Kiilt läts meil vaia, ku mii lobby-lavva ministri Eva nakas luudusluulist vikturiini tegemä. Egäl küsümüsel olli vastusõvariandi` ja kõrd oll sääne, et  õigõ vastusõ tiidja nõst käe ja hõikas kõvastõ. Ku vastus õigõ oll, sai üte kommi. Küsimuisi oll pallo ja kommõ kah. Kel aga mängu lõpus oll kõgõ suurõmb kommiunik, tuu sai pääpreemiä. Pääpreemias oll Eva hindä tettü sannamüts uhkidõ kirjuga. Kõõ targõmba mehe, kõkkõtiidjä tiitli sai tuu õdagu Tiit, kellele müts istu päähä nigu valatu. Oll ka tuun-toonin timä ülikunnaga.

Üle kolmõ tunni kestnü peoga jäi rahvas väega rahulõ. Viil mitu päivä pääle tuu tull tenosõnnu tegijilõ. Parhilladsõl aol piäs mii kõik mõtlõma tuu pääle, kuis ütstõõsõlõ rohkõmb rõõmu tetä!

GALERII 

16.01.24.a. Müürsepä Külli

Hõimupäivä pidämän Kiisupere latsiaian

Tallina Võru Seldsi 4 liigõt kävevä 10. rehekuu pääväl külän Tallina
Kiisupere Latsiaian.

Hõimupääväst märgotadõn (midä peetäs rehekuukolmandal puulpääväl) kutsõ latsiaid hindäle küllä mi ummi Eesti hõimlaisi - võrokõisi, mulkõ, setokõisi.

Võrokõsõ lasõ-es hinnäst pikält pallõlda. Latsiaida lätsiva  Müürsepä Külli, Tammõ Kaja,
Orioni Jana ja Greenbaumi Thea.

Küläliidsi võtiva vasta kolm rühmä latsiaia Lauteri uulidsa majast: Sussikassi, Triibukassi, Taibukassi.
Kõnõlimi pääliina latsilõ (ja näütsimi ka kaardi päält) ku kavvõdal - Eesti tõsõn nukan – Võromaa om ja midä põnnõvat sääl nätä saa;, näütüses Suur Munamägi, Paganamaa,
Pokumaa ja Tammõ-Lauri tamm. Pokumaa ja poku` olli latsilõ häste tutva.
Latsõ saiva teedä, midä Võromaal ka tetäs: peetäs Juhan Jaigi perrä
nimmätü võrokeelist jutussõkõnõlõmise päivä, Uma Meki laata,
Pärimustandsu suurpito ja Teppo lõõdsa võikimängmiisi,. Suvi läbi võit
kampa lüvvä võrokeelitside patsiirmisiga Võro liina piten.
Küllä lätsimi tävven uhkõn pidorõivin ja ni tutvustimi egäüts ka ummi
esi tettü rahvarõivid. Külli ja Kaja näütsivä 13. aastasaa Siksälä
kalmõ rõivide perrä tettüisi ja Janal olli sälän Urvastõ kihlkunna 19.
aastasaa keskpaiga rahvarõiva.
Juttu tull viil võro keelest ja esieränis ka võrokeelitsist
raamatist. Noid om latsilõ peris hää hulk: edimäidsi sõnnu opmisõs
nika-ku kogomikõni koolilatsi hindä kirotõt jutussidõ ja luulõtuisiga.
Om ka võrokeelitsilt kiränikelt ku ka mõnõst tõõsõst keelest tõlgit
raamatid. Är sai nimmätü ka Helüaida veebileht, kon saa võrokeelitsid
audioraamatid massulda kullõlda.
Müüdä es saa mi Võromaa kombist: kuis suidsusannan käüdäs, kuis halu-
ja hambasõnnu loetas, määndsid süüke Võromaal tetäs. Küläkostis võtimi
latsilõ üten Urvastõn tettü kamajahhu, võrokeelidse raamadu "Teedu ja
Peedu, süümä!", kuivatõt ubinit umast aiast Võromaalt ja Tallina Võru
Seldsi näputüü tsõõrin tettü mängoasju. Latsõ olli vannusõn 3-7
aastani, nä kulssiva väegä huulsale ja märgotiva üten. Paistu nii, et
ka oppajile miildü võrokõisi külänkäük, nii-et mõlõmba poolõ jäivä rahulõ.

Greenbaumi Thea tekse ka pilte taast külänkäügist.

GALERII

Orioni Jana

TVS-i juhatusõ liigõ

Uma miis Havannan

Nigu meil Tallina võrokõisi seldsil kombõs , tulõmi süküshuuao alostusõs kokko rehekuu edimädsel pühäpääväl. Sjookõrd sis 1.10 kell 14.00 Sakala 14 majan. Saal oll rahvast nii puupistü täüs, et toolõst jäi puudu ja mõni pidi aknõlavva pääl istõt võtma. Alostusõs kõnõl Matvere Tiit timahavatsõst Kaika suvõülikoolist. Sis sai sõnna pääesineja.

Tavaperätselt olõmi kutsnu küllä põnõvit ja tuntu-tiidä inemiiisi, kel köüdüs Võrumaaga.

Sjookõrd olõ-õs vaia kavvõndalt otsi - mi uma seldsi liigõ, Tootseni Toivo oll valmis saanu vahtsõ raamadu ja nii ollgi meil „uma miis Havannast“ käüssest võtta.

Toivo parhillanõ elokotus om külh Rõugõn (välisvõrukõsõst om jälki põlisvõrukõnõ saanu!), a et täl oll  28.09 asja ERR uudistõmajja uma raamadu kaejadsilõ ja tsõõrigu hällüpäävä tähistämisõlõ oll tä nõun viil paaris pääväs liina jäämä.

Tuntu raadiomiis, kiränik ja aokiränik , pääliina volikogu asõesimiis, Riigikogo miis ja muido hüä süämega miis tull uma trükülämmä raamaduga „Vene ajal võrsunu“. Taa om timä eluluu triloogia tõõnõ raamat. Edimäne oll “Saksa ajal sündinud“ ja kolmas tulõ päälkiräga „Eesti ajal edenenud“.

Toivo esi ütles, et om eluaig “lõuguga leibä tiinnu“, tuuperäst oll raamadu esitlust hüä kullõlda ja sai pallo huvitavat täst hindäst teedä.

Tenotähes  sai tälle kingitüs linarõivast kott Vahtsõliina kihlkunna triiburõiva kaunistusõga, et täl olõs, kohe kolmandat raamatut sisse panda. Kotin oll ka 2 lipsu (näist üts kikilips) Rõugõ kihlkunna triiburõivast, mille tekse juhatusõ liigõ Metsalligu Eva. Viil löüdü sääl võrukeelinõ pikä lipsu  köütmise oppus, mis sai kokko pantus võru keele kohvitarõn Orioni Jana iistvidämisõl.

Pikk lips miildü Toivolõ nii väega, et nakas kõrraga kaala pandma. Vinne aigu võrsunu mehenä oll täl lipsusõlmõ tegemine nii selge, et Müürsepä Külli es jõvva oppusõsõnnu ettelugõmist viil lõpõta, kui Toivol jo lips kaalan oll! Tuu oskusõ iist sai tä viil preemiäs ilosa roosi!

Kuna suurkogu päiv trehväs olõma ka rahvusvahõlinõ muusigapäiv, sis pallsimi Aija Jaanil mõni illos lugu klaveril mängi.Toda timä ka suurõperälidselt tegi.

Sis minti ütitselt ja  hüätujolidselt kohvilauda.    

7.10.2023.a.