Võru Folk 2024. Tiätritsõõr Tungõl tekse aoluku
Minevä sügüse tull Valgu Jaanis(mii lavastaja ja näütejuht üten isikun) vällä mõttõga, et võinu veidü fantasiiri Kreutzwaldi ja Kalõvipuja teemal. A niimuudu, et asi olõs usutav.
Jaanis om miis, kellele umal aol PÖFF-i pääpreemia pärg päähä panti ja kiä mõist egasugumaidsi tehnigavidinidega ümbre kävvü. Nii tälle tsusaski päähä mõtõ tetä tükü kondikava tehisaru avitamisõga niimuudu, et sääl olõs Kreutzwaldi eloseiga` ja ka tegijä peris aru puult mõtõldu mõttõ ütte põimit. Kenä keik! A meil, näütlejil(asaarmastajil) tulli` nuu tehisaru eestikeelidsõ lausõ võru kiilde ümbre säädi. Oll iks päämurdmist, keeleväändmist ja teksti päähä tampmist.
Esivärki oll tuu, et koton sai päähä, a proovin oll ku peoga pühit! Sai sis nalaga poolõs üldü, et tulõgi sis koton mängi. Jaanis haardsõ tõõmeeli tuust mõttõst kinni ja nii naksimigi pruuvõga „kodokäüjidõ küläkõrda“ käümä kooni asi selges sai.
Niimuudu sis tuu vana, aoluulinõ asi hindäle kõõ vahtsõmba tehnilidse kuvvõ (üten lauluga) sälgä sai. Päälkiräs „Kalõvipuja tii Kreutzwaldini“.
Tõõnõ aoluulinõ asi oll tuu, et meil õnnõstu uma tükü esietendüs väega tihtsähe Võru Pärimustandsu Festivali programmi är mahuta. Sjookõrd oll festivalil 7 eri välisriigi rühmä, üts ilosamb ku tõõnõ ja määndse pärli` olli mii umalt maalt püünele saadu- „5Miinust ja Puuluup“, „Lonitseera“,“Trad Attack“, „Naised köögis“. Pääle tuu viil Relve Hendrik, Õunapuu Lauri, Pehki Jaan jt.
Saimi siski kõrraldajidõga kokkoleppele, et pärimustandsõ opitarõ ja lõõdsamängjide vaihõl saami´ Kreutzwaldi muuseumi hoovin 13.07 kell 13.00 uma esietendüse är tetä. Kreutzwaldi kipskuju kai taad esinemist häätahtligu muigõga päält.
Sjookõrd sis esindki Talina Võru Seltsi timahavadsõl Võru Folgil Tunglõrahvas, kuna kahjos Liisol sõit es õnnõstu.
Kolmas aoluulinõ asi oll sääne, et tuulsamal pääväl mõnõ tunni peräst pidivä Kalõvipoig ja Kreutzwald olõma Lasva Rahvamajan laval. Nii-et üte lämmäga 2 etendüst jutti! Olõ-õi taa „rahvakunstnigu“ elo hõlpsa! A nakkama saimi` ja kõik jäivä ello kah. Pallongi teno tollõlõ, et meil om kõva üttehoitmisõ ja ütstõõsõ tugõmisõ tunnõ. Sääne vahva võrukeeline ja ummamuudu pensionäride tiätripunt, kes suuv, et Valgu Jaanis miika õks uma pensionini vasta pidänü!
22-24.07.24 Müürsepä Külli
Võrukõsõ Jaapani aian 9.06.24
Mii seldsi liigõ Tallinna Tiina, kiä om pikki aastit olnu Talina liina maastiguarhitekt, lubasi huviliisi viiä Kadrioro parki Jaapani aida kaema. Om jo timä käe` ja pää olnu` tuu aia luumisõ man.Tiina paksõ vällä minekit rododendronide häitsemise aigu.
Kuna tä esi linnas suvõs lõunamaalõ (t.t. Lõuna –Eestit), sis käve ma uma sõbranna aian(Talinan) tihtsähe ja hoolõga kaeman, kunas nuu rodo häitsemä mõtlõsõ minnä.
Ja ütskõrd alaski tuu illos aig...Kõnõtraati piten sai Tiinaga kokko lepitüs, et 9.piimäkuu pääväl (9.06) kell 17.00 saami aia värtide man kokko.
Andsõmi kipõstõ võru seldsi rahvalõ teedä ja kokko tull 18 inemist, kellele Tiina tekse ilosa ja hariva “patseeringu” aia puie, tiike ja kivve vaihõl.
Jaapani aid olõ-õi lihtsalt aid, siin om jaapanlaisi elofilossohviä, elo ja luudusõ ütine ringkäük. Mõtõlus ja “aigu om” sõnapaar passisõ siiä häste.
Jaapanlasõ uskva, et inemise hing lätt pääle surma kivi sisse, tuuperäst om aid talvõl kinni, et hingil olõs rahu.
Kadrioro pargi Jaapani aid tetti vallalõ 31.07.2011. Aia pääkujondaja Masao Sone om peri Kyotost, opnu aidu kujondamist Tokyon ja uma aidnigust esä käest.Tiina jutu perrä oll sjoo kotus Kadrioro Kirdetiigi man jaapanlaisilõ väega miildünü. Klindinõlv, kivikülv, suurõ puu`, tiik , kosk vei nä mõttõlõ, et siiä võis panda ka Talina tornõ- Pikkä Hermanit ja Paksu Margareetat kujutavit suuri kivve.
Kivisild, mis üle ujakõsõ vii, om Jaapanin tettü ja tükükaupa siin kokko pantu näide hindä puult. A suurõ kivirahnu` omma eestimaidsõ. Niisama ka lapigu kivi`, millest oll põnnõv rada tettü. Sääl tulõ astu aigupiten, tassakõistõ ja nii, et pää om mõttist tühi. Sis saat raa tõistõ otsa jõudõn tõõsõs inemises- nii uskva jaapanlasõ.Tekke pruuvi!
Jaapanlaisil om suurõ avvu seen tseremooniaga tii juuminõ. Tuuperäst om aida künka pääle mõtõldu ka tiimajakõnõ. Senimaani tä viil valmis olõ-õi saanu, a loodami, et mii latsõ ja latsõlatsõ ütskõrd sääl tiid saava juvva ja pallo huvitavat kullõlda Jaapani esierälidsest kultuurist.
15.06.24.a Müürsepä Külli
Kolmas kõrd latsiaida!
Viil üts külänkäük latsiaida sai teos timahava jürikuu 5. pääväl.
Kutsõ tulla umma kiilt ja kultuuri tutvustama sai mi selts Talina Sikupilli Latsiaialt. Kuuldusõ, et võrokõisi ülesastmisõ omma põnnõva kullõlda-kaia nii latsilõ ku oppajilõ, olli` müüdä latsiaidu lakja lännü. Võtsõmi kutsõ vasta ja Sikupilli latsiaian kävevä Müürsepä Külli, Toomla Silvi, Greenbaumi Thea, Keerma Katrin ja Orioni Jana.
Alostusõs tutvust Külli meid ja kõnõl Talina Võru Seldsist. Sõs laulsõmi seldsi hümni “Mu latsõpõlvõ Võromaa”, klavõril saatsõ Katrin.
Meil olli` tähtsä külänkäügi jaos sälgä pantu uma kandi uhkõ ja ilosa rahvarõiva. Sikupilli latsiaia latsõ näivä, määndse omma Urvastõ, Rõugõ, Vahtsõliina rõiva ja viil ka Eesti kõgõ vanõmba - Siksälä rõiva. Latsiaia hoovist kai meid läbi aknõ kah üts joonikadsõ undrukuga tegeläne, arvada et “majavaim” – korgõ puukand, kinkälõ olli silmä päähä ja undruk sälgä värmit.
Jana kõnõl latsilõ Võromaast: kost tuud löüdä kaardi pääl, määne om Võromaa lipp, midä põnnõvat Võromaal tetäs läbi aasta ja midä om sääl kaemisõ väärilist löüdä. Är nimmätü saiva Pokumaa ja Tammõ-Lauri tamm, Suur Munamägi ja Paganamaa. Tetäs kah Võromaal pallo: peetäs egä aastak Juhan Jaigi jutussõkõnõlamisõ võigõlust ja Perimüstandsu suurpito, Võro liinan kesk suvvõ viil latsipito ja suvi läbi jutujalutuskäüke. Seo aasta om Võro liinal iin suur juubõlipido – 240. Ku kõgõ pääle kõtt tühäs lätt, sõs peetäs Uma Meki laatu, kost saa suidsusannalihha, sõira ja kamma.
Talina latsõ saiva teedä, kuis prõllatsõl aol võro kiilt opatas ja opitas, määndsid raamatid võro keelen om latsilõ kirotõt ja et koolilatsõ ka esi mõistva kirota ni juttõ ku luulõtuisi. Kiä viil lukõ mõista-ei, saa Helüaida kodolehe päält audioraamatid kullõlda.
Külli, Silvi ja Thea laulsõva viil ”Sa olõt illos Võromaa”
Katrin opas latsilõ selges Sangastõst peri “Kullimängu”, mis näile häste miildü: kuis kull om torsin, et kikas ja kana timä pindremaal oa-herne vällä omma kaknu ja taht näile nüüd kätte massa niimuudu, et kaib auku paa jaos, minkaga vett kiitä… Kull aja kanakõisi takan ja kedä timä kätte saa, tuu saa vahtsõs kullis ja mäng nakkas jälki pääle.
TVS-i puult kinkse Külli latsiaialõ raamadu “Tallinna Võru Selts 30” ja üte suurõ mänguasa. Jana andsõ üle “Piltsõnastu latsile 3” ja pakikõsõ Contra värssega Urvastõ kamma, et latsõ saanu võrokeelitsit sõnnu mano oppi. Oppaja kitsevä, et näil om latsiaian kah uma keelepesä tettü ja et kingis saadu raamadukõnõ pandas sinnä kõigilõ uurmisõs.
Oppaja paistu esi kah suurõ võro keele huvilidse olõvat: nigu mõnõ sõna selges saiva, pruuvsõva õkva kõrraga kõnõlda.
Latsiaia juhataja Jurini Marika tull kogonisti säändse viguridsõ mõttõ pääle, et kirutas mi külänkäügüst luu ja pand tuu võrukiilsenä Haridusammõdi kodolehe pääle üles (www.tallinn.ee/et/haridus). Kae perrä!
Kirja pandnu Orioni Jana
09.04.2024
Suurkogo urbõkuu kolmandal pääväl (03.03.2024)
Saimi kokko kell 14.00 Sakala 14.
Pääväkõrd:
- Ettekannõ-tegevusaruannõ 2023. a tegemiisist - juhatusõ esimiis Müürsepä Külli
- Revisjonikomisjoni aruannõ – revisjonikomisjoni esimiis Viikma Aala
- Majandusaasta aruandõ kinnitämine – kõik sääl olnu´ 55 liigõt (üten volikirjuga) olli ütsimeeli puult.
Seldsin kokku om 01.01.2024. aasta saisoga 91 liigõt.
- Sakala 14 rendihinna mitmõkõrdnõ nõsõminõ - kõnõl Berendsen-Koržetsi Kersti. Kuna asukotus om hää, tsõõri´ omma harinu ja tahtva siin edesi kävvü, suurkogolõ om saal paslik, sis otsustõti kuludõ kattõs nõsta liikmõmassu. Ütsimmeeli kiteti hääs, et 2024. a om aastamass mittetüütäväle pensionärilõ 20 eurot, tüül käüväle liikmõlõ, sh pensionärilõ, 25 eurot ja liitumismass 10 eurot. Tahtmisõ perrä saa aastamassu massa ka katõn jaon.
- Muusigalinõ etteastõ oll katõlt klavõrioppajalt: Kolditsi Maie ja Traksi Lia mängsevä võimsalt neläl käel üte klavõri pääl tutvit klassikalugusid.
- Einasto Rein, tuntu ku Paevana, kõnõl hindäst ja ummist tegemiisist geoloogina.
- Anti järgmäist teedüst:
- Tallinna Tiina tettü Jaapani aia pilte välläpanõk ja timäpuulnõ teedüstüs om Poska 15 majan 05.03.2024; Tiina om nõun sjoo keväjä meile olõma ka giidis Kadrioro Jaapani aian.
- Uma Pido Põlvan om 01.06.2024. Kel oll mineku suuv, pandsõ nime kirja; juhatus organisiir bussi.
- Järgmine Suurkogo om 05.05.2024 Sakalan. Üles pandas näpotüü näutüs-müük. Küllä om kutsutu üts kultuurikõrraldaja Lõuna-Eestist.
- Järgmine võro keele kohvitarõ om 21.03.2024 kell 17.30 Kadrioro raamadukogon Koidula 12.