Kohvitarõ

Egä kuu kolmas neläpäiv kell 17.30 om kohvitarõ.

Edimäne kokkosaamine om süküskuu 19. pääväl (19.09.).

Seo, 2024 aasta lõpuni omma võro keele kohvitarõ neläpäävä: 17.10., 21.11. ja 19.12.

 

Uma Pidolõ minek ja sääl olõk 2024

GALERII

TVS-i suurkogol 5.lehekuu pääväl anti teedä Liiso minekist Umalõ Pidolõ Indsikurmu 1.06.24 Küsüti ka rahva käest, kas om pidohuviliisi.Oll peris pallo tahtjit, nii-et Liisolõ joba ammu tellit buss jäi väikus ja tull tetä vahtsit hinnaküsümiisi suurõmbalõ sõiduvahendilõ, et ütenkuun Talnast bussiga Umma Pitto minnä. Mitmõst  hinnapakmisõst  sai sis  kõgõ paremb vällä valitus.

Päältkaeja poolõlt kirutas Kaja-Riina:

Ma lubasi  Põlvan massulda ekskursiooni  tetä ja  naksigi jo tiil Talnast saati ummi lugudõga “suud lämmistämä”.

Vällä sõidimi 1.piimäkuu hummogul Talnast   kell 06.30 ja sis sai arvo, et inemise tahtva umma üüund viil  edesi kaia….

A peräst kohvipausi Tikupoisin pandsõ  ummi tiidmistega edesi. Nii edimäidsist laulupidodõst Põlvamaal ku ka kohalikõst suurmiihist.

Om jo Jakob Hurtki, Eesti rahvaluulõ.ja keeletiidläne, vaimulik ja ütiskunnategeläne  peri Põlvamaalt.

Kunstniku ,aokiräniku ja kiräniku Vahtra Jaani põrm puhkas ka Põlva kalmuaian.

Lepsemi Viikma Aalaga, põlispõlvalasõga kokko, et tä näütäs, mis täämbädsel pääväl sääl Põlvan kaia om.

Kellä 10 aigu puistsimi liisokõsõ Indsikurmun maaha, ülejäänü pundiga sõidimi bussitiiru tegemä, et är nätä Põlva paisjärv, lõõdsamiis Kikka skulptuur ja kävvü kalmistul.Osa rahvaga ronisimi mitmõ künkä otsagi, Põlva om jo nigu nelä nisaga elläi.

Haugasimi laaduplatsi pääl kohalikku sõira, tõõsõ platsi pääl seimi jäätist ja kaimi tuu vahtsõ Põlva keskplatsi kah üle. Sääl oll tandsuoppus, a mii lasimi hinnäst nuidõ Põlva “nisadõ” vaihõl 3 raha iist sõiduta väiku katõvagunilidsõ rongiga, Ku tuust värgist viländ sai, lätsimi Maarja kerikuhe õnnistust saama. Kerkooppaja oll esi uma tõuksiga kohal ja mii annimi tälle õnnistusõ, et tä iks püsünü õigõ tii pääl. Vana Kaubamaja takan platsi pääl oll viil üts laaduplats koh eräkunna olliva hinnäst kitmän inne  Euruparlamenti valimist.

Pia oll aig ka pidoplatsilõ minnä.

Hää ,et agaramba olliva meile kotussõ kinni pandnu ja saimi piä 4000 lauljalõ  kinäste üten ellä. 

Etendüs oll väkev, Tüüd oll kõvasti tett. Eski Contra oll viisi pidämä pantu.

Pido kisksõ nii üten, et unõhti kellä kaia, ku äkki tull miilde, et  pidi uma mehega Põlva Kaubamaja iin kokko saama.

Aigu oll õnnõ mõni minut, a õnnõs üts nuurmiis korjas mu tii päält auto pääle ja vei õkva vana kaubamaja kõrvalõ, Mul oll umatettü müts ja ma kinkse tuu tälle, Tä oll väega imestünü.

Tuupääle ma ütli:” Ku sullõ ei sobi, sis anna pruudilõ vai imäle, ja tennä, et nii hää puja om kasvatanu.”

Tä nimi oll Taavi,

Uma Pido oll ummiga üts väärt pido.

 

Tii ärke pangõ mullõ pahas

teid kõiki kallistada tahas,

 

Plumanni Kaja-Riina

 

Esinejidõ puult mõno` mõttõ Küllilt…. ja Maiõlt

Timahavanõ Uma Pido oll järjekõrran kuvvõs. Kõigil näil olõ ma püüne pääl laulda saanu.

Edimädselt, 2008.aasta pidolt sai ostõt illos linanõ hamõ hõlgahusõga „Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva` laulva“. Käüsse pääle oll tikitü aasta nummõr. No` om noid numbrit riburata piten jo piä olani vällä (2008, 2010, 2013, 2016, 2018, 2024).Hää kaia ja miilde tulõta.

Üts ütine juun om näil kõigil- nä omma häste lämmä ja hengeminevä võrokeelidse laulupeo`. Nä kandva Vana-Võromaa keele- ja kultuuriperändüst, andva kimmüst ummilõ juurilõ, avitasõ nõsta võrokõisi hindätiidvüst ja üttehoitmis. Egäl näist om uma teema. Sjookõrd - Mäng, pia 4000 esinejäga.

Ja tõtõstõ tulõ üldä, et läbi laulu ja laulumängu om võimalik kõik kõõ tähtsämbä asa siin ilman edesi anda, tuulsamal aol ka mängust rõõmu tunda.

Pido oll häste kõrraldõt, midägi es olõ liiast egä puudu. Laulõ valik oll hää, näütlejä`

Mureli Hilje , Mähari Andres ja solisti`(Kalkuni Mari, Contra jt.)  olli tasõmõl.

Mõni ütislaul võtsõ õkva silmä likõs.

Häste oll mõtõldu vällä plaan kõik laulusõna` ka kavalehte üles panda- ja rahvas laulsõ kõvastõ üten, kuis „Laul sulama pand jää“, et „Ei olõ ilman ilosambat paika“, ja „Kes aian?“.

Oll ka küsümislaul „Koh kuradi kotsil ma elä?“, kon mõnõ noodi aigu tull sopraanodõl kikivarbil saista, muido häste es küünü. Külh aga andsõ kimmüst Ilvese Aapo laul, et „Jäämi alalõ“

„Kõnõtraadiga“ „Maailma veerekese pääl istmist“ ja „Jänese jalgu“ kaemist  tull  ka ette.

Kohal oll  „Haani miis“, kiä sõitsõ maaha pikä „Tii“, kuna kutsuti „Tulõ aga tulõ“, a süämen täl iks „Mino maa“.

Lõpõtusõs oll „Tenolaul“ kõigilõ.

Oll väkev, võimas ja miiltülendäv pido, mis and joudu edesiminekis!

Kõrraldajilõ sükäv kummardus!

Müürsepä Külli

*Tõõnõ liisokõnõ Maie pandsõ peo kotsilõ kirja säändse riä:

Oleme Reinuga (abikaasa ) jätkuvalt selle Indsikurmu sõidu lummuses. Selle aasta imeliselt armsam, südamlikum, kenam, vaimurohkem elamuslik päev, millest saime osa.

Veelkord - oleme siiralt õnnelikud, et saime osa sellest igapidi vaimustavast suurpeost. Ja kui olud võimaldavad, lööme sügisest taas kaasa Tallinna  võrokeste seltsi tegemistes. 

 

Tänulikud

Maie Koldits ja Rein Einasto(paevana)

Võru Folk 2024. Tiätritsõõr Tungõl tekse aoluku

GALERII

Minevä sügüse tull Valgu Jaanis(mii lavastaja ja näütejuht üten isikun) vällä mõttõga, et võinu veidü fantasiiri Kreutzwaldi ja Kalõvipuja teemal. A niimuudu, et asi olõs usutav.

Jaanis om miis, kellele umal aol PÖFF-i pääpreemia pärg päähä panti ja kiä mõist egasugumaidsi tehnigavidinidega ümbre kävvü. Nii tälle tsusaski päähä mõtõ tetä  tükü kondikava tehisaru avitamisõga niimuudu, et sääl olõs Kreutzwaldi eloseiga` ja ka tegijä peris aru puult mõtõldu mõttõ ütte põimit. Kenä keik! A meil, näütlejil(asaarmastajil) tulli` nuu tehisaru eestikeelidsõ lausõ võru kiilde ümbre säädi. Oll iks päämurdmist, keeleväändmist ja teksti päähä tampmist.

Esivärki oll tuu, et koton sai päähä, a proovin oll ku peoga pühit! Sai sis nalaga poolõs üldü, et tulõgi sis koton mängi. Jaanis haardsõ tõõmeeli tuust mõttõst kinni ja nii naksimigi pruuvõga  „kodokäüjidõ küläkõrda“ käümä kooni asi selges sai.

Niimuudu sis tuu vana, aoluulinõ asi hindäle kõõ vahtsõmba tehnilidse kuvvõ (üten lauluga) sälgä sai. Päälkiräs „Kalõvipuja tii Kreutzwaldini“.

Tõõnõ aoluulinõ asi oll tuu, et meil õnnõstu uma tükü esietendüs väega tihtsähe Võru Pärimustandsu Festivali programmi är mahuta. Sjookõrd oll festivalil 7 eri välisriigi rühmä, üts ilosamb ku tõõnõ ja määndse pärli` olli mii umalt maalt püünele saadu- „5Miinust ja Puuluup“, „Lonitseera“,“Trad Attack“, „Naised köögis“. Pääle tuu viil Relve Hendrik, Õunapuu Lauri, Pehki Jaan jt.

Saimi siski kõrraldajidõga kokkoleppele, et pärimustandsõ opitarõ ja lõõdsamängjide vaihõl saami´ Kreutzwaldi muuseumi hoovin 13.07 kell 13.00 uma esietendüse är tetä. Kreutzwaldi kipskuju kai taad esinemist häätahtligu muigõga päält.

Sjookõrd sis esindki Talina Võru Seltsi timahavadsõl Võru Folgil Tunglõrahvas, kuna kahjos Liisol sõit es õnnõstu.

Kolmas aoluulinõ asi oll sääne, et tuulsamal pääväl mõnõ tunni peräst pidivä Kalõvipoig ja Kreutzwald olõma Lasva Rahvamajan laval. Nii-et üte lämmäga 2 etendüst jutti! Olõ-õi taa „rahvakunstnigu“ elo hõlpsa! A nakkama saimi` ja kõik jäivä ello kah. Pallongi teno tollõlõ, et meil om kõva üttehoitmisõ ja ütstõõsõ tugõmisõ tunnõ. Sääne  vahva võrukeeline ja ummamuudu pensionäride tiätripunt, kes suuv, et Valgu Jaanis miika õks uma pensionini vasta pidänü!

 

22-24.07.24 Müürsepä Külli