Vahtsõaasta pidu Suvistõ Ukuga
Ku pääliina võrukõsõ joulukuul umma suurkoko peivä, küsüti mitu kõrda, kas joulu-, vai vahtsõaasta pidu õks tulõ?
Juhatus pandsõ sis 10. vahtsõaastakuu päävä paika, mis oll kerik kesk küllä, kuna vana kallendri perrä oll sis viil joulu tõõnõ pühä. Peokotus õks tavaperäne, Mustamäe tii 4 Bistroo , a küläline oll sjookõrd väega esieräline.
Meil om kinäs traditsioonis saanu inne peo algust hinnäst tsõõri võtta, juhatus keskele koguda ja niimuudu sis tsõõri piten kõigilõ lämmä glögiklaasi kõlksuga hüvvä aasta jakku suuvi! Nii ka sjookõrd.
Mi kultuuriministri Kaja-Riina lugi ka viil mõnõ` umatettü luulõriä`, mis häädüst maailma saatsõva. Umma hümni “Mu latsõpõlvõ Võrumaa“ laulsõmi ka.
Tuupääle tull kõrralik kontsõrt. Karin ja Olõv (ansambli KAROL) laulsõ uma kundsilidse juhi Jaani pilli perrä mitu ilosat ja tunnõt laulu. Sis tull Pedassaarõ Ele perepundi etteaste, kos Ele esi viiuliga, poig kitarrega ja tütär , kiä Ellerheinan käü, nelä lauluga üles astsõva.
Kõik naa lämmindüsbändi` olli sissejuhatusõs pääesinejäle, Suvistõ Ukulõ, kiä oll ka üllätüskülälidse , viiuliga Katrina üten võtnu.
Näide kokkomäng ja laul olli tävveste Eesti Laulu tasõmõl. Pääleki sai sooviluku telli. Säänest luksust Eesti Laulul olõ-i.
Esinemiskava oll Uku puult targastõ paika pantu, nii-et ku perämäne laul „Unustuse jõel“ kostu, sis oll rahval silmävii pühkmist ütsjagu.
Kingis hengeminevä kontserdi iist sai Uku umanimelidse hõrilavile Kaarli kerigun ja 2026 aasta kallendriga kruusi, minkast kohvi serbäten täl hää om mi pääle mõtõlda ja ka kiräkuvääri valla tetä.
Laul ja muusiga omma köüdüsses maa ja taivadsõ ilma vaihõl, näist saa nii tukõ ku tervüst. Olku tennätü kõik, kiä meile muusikaga rõõmu tegevä.
Aga ega mi võru seldsi rahvaski laulmalda saa-õs. Pidu läts edesi ja nigu keskkotus sai kimmüst hüäst joulupraest, naksiva ladva laulma.
Juhatusõl olli kõigilõ 40-le pidolidsele laululehe valmis trükitü ja nii sai joululaulõlõ tsõõr pääle tettüs, pilliga tugõsi Aija Jaan.
„Aisakellä“ lauluga tull kingikottõga härmän joulumiiski (kiä oll väega Valgu Jaanisõ muudu) kohalõ ja mälusuhvlist tulli salmi` vällä otsi.
Sis mängsemi viil otsmisõ mängu, et löüdä üles umanimeline joulukuuk ja ku kohvgi koogi pääle är oll juudu, tull naada kodotiid otsma.
Oll rõõmus ja helge tunnõ, et pidu kõrda läts ja et umakandi laulumiist, kuulsat Suvistõ Ukut ummi keskel kuulda sai.
Müürsepä Külli
Pääliinan oll võru keele nätäl pikemb…
Talina Võru Seldsi rahvas vai nii-üldä „välisvõrukõsõ“ alosti timahavast võru keele nädälät varrampa, joba pühäpäävä, 2. märdikuu pääväl.
Kutsõmi hindäle küllä tiaatrilegendi, Võrumaa juuriga Metsuri Marje, kiä kõnõl nii uma elo- ku tiaatritiist.
Kõnõl ausalt ja puhtast süämest, tundsõ hinnäst ummi keskel olõvat.
Kaemalda katsumuisilõ, midä tä om pidänü läbi elämä, om tä iks optimistlik ja usk umma kaitsõinglihe.
Nii mõnõki mi seldsi inemise tä vannusõklassist ütlivä, et saiva elojoudu manu Marje süämepuistamisõst, sest timäl om viil rassõmb olnu, a õks om kõgõst vällä tulnu.
Nädälä edimädse päävä (3.11) Aktuaalsõ Kaamõra ilmateedüssen hõigas mi seldsi liigõ Pedassaarõ Ele mitu ilosat võrukeelist lausõt kehvä ilma kotsilõ tervele eesti rahvalõ.
Ka tõõsõ kanali päält oll võrukeelist juttu kuulda Sarapi Tõnisõ suust. Taa miis om mi seldsingi käunu rahvalõ Otsa Georgi ilosit laulõ laulman.
A nii telen ku raadion tekse võru keele nädäläst juttu mi seldsi avvuliigõ Padari Ivari, parhilla VI direktri.
Neläpäävä 6. novvembril kutsõmi kokko võru keele kirändüsligu kohvitarõ, midä vidi mi kultuuriministri Plumanni Kaja-Riina.Tä kõnõl Tänavsuu Toivo kirätüüdest ja kokkosaamisõst Toivoga. Teimi juttu ka Rosina-Pindmaa Kreeda luulõraamadust „Süänd pututõn“, mis oll Müürsepä Küllil üten ja timä meelest maailma ilosaimb raamat nii sisult ku kujondusõlt.
TVS-i ansambli Liiso oll joba pikkä aigu Keerma Katrini pilli perrä harotanu võru keele nädälä lõpukontsõrdis ja astsõ üles Kadrioron VENÜ (Vanurite Eneseabi ja Nõustamise Ühingu) majan Poska 15.
Kavan oll 12 võrukeelist laulu. Kontserdi tekse esierälidses tuu, et Liiso nimilaulu „Keträ, Liiso“ laulsõ 10-aastanõ Kolditsi Ellen, kedä klaveril tugõsi vanaimä Maie.
Kolditsi Maiel oll üten ka tõõnõ latsõlats, 5-aastanõ Ants, kes kuun sõsaraga esiti tandsu „Mullu mina muido kar`an käve“
Kuna inämbüs kullõjit olli vanaimäde iän, sis helksäs nii mõnõlgi silmävesi silmänukan.
Vana tava perrä lõpõtas Liiso uma kontsõrdi Kõiva Inda lauluga „Mu latsõpõlvõ Võrumaa“, mis om joba TVS-i hümnis saanu.
Ku kava vidäjä härgüt rahvast sjoo laulu aigu üten laulma ja ka tandsma, sis astsõgi üts julgõ paar (Kaja-Riina ja Heino) ette valssi keerutama.
Sääne meeleolukas ja süämlik oll Talinan võru keele nätäl!
Müürsepä Külli
12.11.25
Oll` põnnõv suurkogo
Et rehekuu edimäne pühäpäiv (timahava 5.10) om TVS-i (Tallina Võru Selts) suurkogo päiv, tuud tiidvä põlidsõ seldsi liikmõ jo unõpäält. Juhatusõ puult oll külh ka väiku tiidüs meili pääle saadõt, et miä tetäs ja kiä küllä tulõ, a ummõhta oll üllätüsküläliisi kõrraldajatõlõgi.
Vana hüä kombõ perrä alostimi iks uma katõ ütislauluga, minkalõ sjookõrd sai tävvendüses ka õnnõsoovi laul üles võetus. Sai jo selts keväja 35-aastadsõs ja tuuperäst sis õnnõ ja tervüst lauluga soovitus meile hindäle seldsi hällüpäävä puhul.
Pääle tuud oll juhatusõ esimehe lühku ülekaehus seldsirahva suvitsist tegemiisist (15.06-Tallina vanaliina tuur Plumanni Kaja-Riina vidämisel, 20.07-Kõivupuu Marju jutu kullõminõ rahvakallendri tähtpäivist ja võru keele iistkõnõlõja tiitli üleandmine.)
Sis lasti rahva sekkä parhilladsõ iistkõnõlõja (Müürsepä Külli) käen olõva uhkõ rekvisiidi, Võrumaa käsitüükundsi ilosa tunnusmärgi- puidust kõnõtoro, (kon pääl kihlkundõ nime` ja vüümustri`), võru keele valitsustokk ja ammõdikett (Kama Põvvati puult tettü). Kandja andsõ arru, mis võru keele kestmise hääs tettü;
Om kõnõldu umma kiilt nii Abhaasian ku Gröönimaal, Vilsandilgi Tätte Jaanilõ uman keelen laultu, üte laulu sõna` Liisolõ võru kiilde kääntü. Lõpus tettü teos ammunõ mõtõ timahavadsõl raamadu- ja seldsi 35. hällüpäävä aastakal saia raamadukaasi vaihõlõ ja DVD plaadi pääle aoluulinõ etendüs „Kolm hinnapakmist sõnan ja pildin“. Etendüs, kon tiätritsõõr Tungõl ja ansambli Liiso edimäst kõrda ütitselt laval üles astsõva.
Tuupääle pallsimi publiku ette ja ka mi laval üles astu profil näütlejäl Veesaarõ Annõl, et tä kõnõlnu umast köüdüssest- juurist Lõuna-Eestiga ja kost om peri tä hää võru kiil. Tä ütel hinnäst seto keelen kõnõlõvat, ummõhta tundu meile, et kõik sõna omma võru keelen. Saimi pallo põnõvat teedä tä elost, opmisõst, „Õnnõ 13“ televussõri seriaali telgitagutsist.
Vahepalas lasksõmi Traksi Lia ja Kolditsi Maie katõkõistõ üte klavõri manu neläl käel klahvõ sõrmitsõma.
Väega kipõstõ ja ilosahe tull klassikaline lugu mi klavõrikunstnikõ nopõnäppõ alt vällä.
Järgmidsenä saiva sõnna kats EKSÜ (Eesti Kultuuriseltside Ühendus) juhatusõ liigõt- Miksi Liina (tekevjuht) ja Liimetsa Ants. Edimäne näist peris Tartust, EKSÜ pääkontorist kohalõ sõitnu.
Kuulsõmi pallo hüvvi tenosõnnu TVS-i aadressil, saimi kingitüse ja tenokirä.
Tennäsimi vasta uma vahtsõ raamadu „Kolm hinnapakmist sõnan ja pildin“ välläandmisõ tugõmisõ iist ja nuusama` raamadukomplekti` (üten DVD-ga) kingis nä hindälegi sai.
Ja sis tulli õdagu üllätüskülälidse- kats imearmast rahvarõivin latsõkõist Kolditsi Ellen ja Ants uma vanaimä Maiega klaveri manu. Ellen laulsõ „Keträ, Liisot“, mis mi liisokõisilõ kõvva konkurentsi paksõ, sis laulupeo laulu „Siin ta on see minu kodu“ ja ku tull „Karjalapse“ lugulaul, naksiva üten uma 5-aastadsõ väikuvele Andsuga ka tandsma, mispääle publik saalin üten plaksut. Süä läts lämmäs ja käe` tulitsõs.
Mõtli Lepajõe Marju ütlemise pääle, et eesti rahvas jagunõs katõs: üte omma laulja, tõõsõ rahvatandsja!
Naidõ latsi kotsilõ või üldä, et nä jagunõsõ mõlõmbalõ poolõ.
Suurkogo lõpun tull viil üts üllätüs - Tootseni Toivo oll Rõugõst kohalõ sõitnu ja näüdäs umma vahtsõt, Savisaarõ Edgarist kirutõt raamadut „Eestile elatud aastad“. Kõik täl üten olnu katõssa raamadut lätsi mii rahvalõ ilma rahalda nigu lämmä saia pagarileti päält.
Sääne kirriv ja põnnõv suurkogo oll sjookõrd!
Müürsepä Külli
10.10.2025