Vahtsõnõ tsõõr Tallina Võru Seldsin

Tallina Võru Seldsil (TVS) om 12. radokuu pääväst 2026 aastagast Võru Keele Klubi, lõugahusõga „Kõnõlõmi uman keelen". Iinkujos sai säetüs Jüvä Sullõvi lõugahust „Püsümi uma keele pääl”. Tõõnõ põhjus oll tollõn, et Orioni Jana tublil vidämisel olnu võru keele kohvitarõ pidi minemä pikäle pausilõ raamadukogo remondi peräst.

Edimäne  „istung” Sakala 14 majan oll tävveste aoluulinõ. Üte lavva takan istsõva  seldsi staažikaimb asutaja- liigõ Jaak Lemmik Sirk ja värskeimb-noorimb liigõ, GAG-i gümnasist Richard Olev.

Viimäti nimmätü nuurmiis täütse seldsiga liitumisõ avaldusõ iismärgiga olla võru keele keskkunnan, ja oppi võru kiilt, kuna tä juurõ omma Rõugõ kandin.

Vähä tuust- tä om kutsutu ka timahavadsõlõ presidendi vastavõtulõ ja täl om kimmäs plaan sinnä Võrumaa rahvarõividõga minnä!

Vähä tuust- tä tege parhilla esi noid rahvarõivit!.

Vähä tuust- tä käü ka rahvatandsu trennin Sõprusõ rühmän!

Kiä julgõs no üldä, et kõik noorõ` omma hukan?

Uma keele kõnõlõmisõ tsõõrin saiva nä tutvas mii juhatusõ liikmõ ja üte kõgõ tublimba näpotüütsõõri liikmõ Metsalligu Evaga ja „juttu jakku näil kavvõmbas”(nigu kohvireklaamin) Võrumaa rahvarõiva olli ütitses teemas. Eval oll ka raamatit üten, mis Richardilõ suurt huvvi paksõva. Klõpsas säält piltegi umma karmani kõnõtraati.

Sirgu Jaak kõnõl nii umast koolitiist Võrun, sõa aost ja ka aoluust, ku Võru oll Eesti Vabariigi pääliin. Oll põnnõv ja targõmbas tekev kullõlda, sest kiäki meist es olõ noid aigu uma silmäga nännü. Jaagul om aastit üle 90. Tä om hää ja selge jutuga ja täl om, millest kõnõlda.

Sis võtsõ jutulanga üle mii seldsi kultuuriministri Plumanni Kaja-Riina. Saimi kuulda tä huvitivit elojuhtumiisi ja kuis tä Luulõprõmmilõ Tartun „sisse sadasi” ja viil edesi tõistõ vuurugi sai .

Müürsepä Külli tekse juttu kokkosaamisõst Piret Jaaksiga Süäliina raamadukogon ja tutvust timä raamadut „Taeva tütred”, mis sai Kiränike Liidu romaanivõistlusõl avvuhinnalidsõ kotussõ.

Kuna kõik jäivä klubi lõpuni häätujoliidsis, sai tettüs ka ütine naarunäoline pilt,mille pääle jäivä (kurapoolõlt alostõn): Kevväi Anita, Aarsalu Eha, Metsalligu Eva, Sirgu Jaak, Plumanni Kaja-Riina, Olevi Richard ja Müürsepä Külli.

Pildi tekse maja pernaane Selise Heli

Müürsepä Külli  15.02.26

Vahtsõaasta pidu Suvistõ Ukuga

Ku pääliina võrukõsõ joulukuul umma suurkoko peivä, küsüti mitu kõrda, kas joulu-, vai vahtsõaasta pidu õks tulõ?

Juhatus pandsõ sis 10. vahtsõaastakuu päävä paika, mis oll kerik kesk küllä, kuna vana kallendri perrä oll sis viil joulu tõõnõ pühä. Peokotus õks tavaperäne, Mustamäe tii 4 Bistroo , a küläline oll sjookõrd väega esieräline.

Meil om kinäs traditsioonis saanu inne peo algust hinnäst tsõõri võtta, juhatus keskele koguda ja niimuudu sis tsõõri piten kõigilõ lämmä glögiklaasi kõlksuga hüvvä aasta jakku suuvi! Nii ka sjookõrd.

Mi kultuuriministri Kaja-Riina lugi  ka viil mõnõ` umatettü luulõriä`, mis häädüst maailma saatsõva. Umma hümni “Mu latsõpõlvõ Võrumaa“ laulsõmi ka.

Tuupääle tull kõrralik kontsõrt. Karin ja Olõv (ansambli KAROL) laulsõ uma kundsilidse juhi Jaani pilli perrä mitu ilosat ja tunnõt laulu. Sis tull  Pedassaarõ Ele perepundi etteaste, kos Ele esi viiuliga, poig kitarrega ja tütär , kiä Ellerheinan käü, nelä lauluga üles astsõva.

Kõik naa lämmindüsbändi` olli sissejuhatusõs pääesinejäle, Suvistõ Ukulõ, kiä oll ka üllätüskülälidse , viiuliga Katrina üten võtnu.

Näide kokkomäng ja laul olli tävveste Eesti Laulu  tasõmõl. Pääleki sai sooviluku telli. Säänest luksust Eesti Laulul olõ-i.

Esinemiskava oll Uku puult targastõ paika pantu, nii-et ku perämäne laul „Unustuse jõel“ kostu, sis oll rahval silmävii pühkmist ütsjagu.

Kingis hengeminevä kontserdi iist sai Uku umanimelidse hõrilavile Kaarli kerigun ja 2026 aasta kallendriga kruusi, minkast kohvi serbäten täl hää om mi pääle mõtõlda ja ka kiräkuvääri valla tetä.

   Laul ja muusiga omma köüdüsses maa ja taivadsõ ilma vaihõl, näist saa nii tukõ ku tervüst. Olku tennätü kõik, kiä meile muusikaga rõõmu tegevä.

Aga ega mi võru seldsi rahvaski laulmalda  saa-õs. Pidu läts edesi ja nigu keskkotus sai kimmüst hüäst joulupraest, naksiva ladva laulma.

Juhatusõl olli kõigilõ 40-le pidolidsele laululehe valmis trükitü ja nii sai joululaulõlõ tsõõr pääle tettüs, pilliga tugõsi Aija Jaan.

„Aisakellä“ lauluga tull kingikottõga  härmän joulumiiski (kiä oll väega Valgu Jaanisõ muudu) kohalõ ja mälusuhvlist tulli salmi` vällä otsi.

Sis mängsemi viil otsmisõ mängu, et löüdä üles umanimeline joulukuuk ja ku kohvgi koogi pääle är oll juudu, tull naada kodotiid otsma.

Oll rõõmus ja helge tunnõ, et pidu  kõrda läts ja et umakandi laulumiist, kuulsat Suvistõ Ukut ummi keskel kuulda sai.

GALERII

Müürsepä Külli

Pääliinan oll võru keele nätäl pikemb…

Talina Võru Seldsi rahvas vai nii-üldä „välisvõrukõsõ“ alosti timahavast võru keele nädälät varrampa, joba pühäpäävä, 2. märdikuu pääväl.

Kutsõmi hindäle küllä tiaatrilegendi, Võrumaa juuriga Metsuri Marje, kiä kõnõl nii uma elo- ku tiaatritiist.

Kõnõl ausalt ja puhtast süämest, tundsõ hinnäst ummi keskel olõvat.

Kaemalda katsumuisilõ, midä tä om pidänü läbi elämä, om tä iks optimistlik ja usk umma kaitsõinglihe.

Nii mõnõki mi seldsi inemise tä vannusõklassist ütlivä, et saiva elojoudu manu Marje süämepuistamisõst, sest timäl om viil rassõmb olnu, a õks om kõgõst vällä tulnu.

Nädälä edimädse päävä (3.11) Aktuaalsõ Kaamõra ilmateedüssen hõigas mi seldsi liigõ Pedassaarõ Ele  mitu ilosat võrukeelist lausõt  kehvä ilma kotsilõ  tervele eesti rahvalõ.

Ka tõõsõ kanali päält oll võrukeelist juttu kuulda Sarapi Tõnisõ suust. Taa miis om mi seldsingi käunu rahvalõ Otsa Georgi ilosit laulõ laulman.

A nii telen ku raadion tekse võru keele nädäläst juttu mi seldsi avvuliigõ Padari Ivari, parhilla VI direktri.

Neläpäävä 6. novvembril kutsõmi kokko võru keele kirändüsligu kohvitarõ, midä vidi mi kultuuriministri Plumanni Kaja-Riina.Tä kõnõl Tänavsuu Toivo kirätüüdest ja kokkosaamisõst Toivoga. Teimi juttu ka Rosina-Pindmaa Kreeda luulõraamadust „Süänd pututõn“, mis oll Müürsepä Küllil üten ja timä meelest maailma ilosaimb raamat nii sisult ku kujondusõlt.

TVS-i ansambli Liiso oll joba pikkä aigu Keerma Katrini pilli perrä harotanu võru keele nädälä lõpukontsõrdis ja astsõ üles Kadrioron VENÜ (Vanurite Eneseabi ja Nõustamise Ühingu) majan Poska 15.

Kavan oll 12 võrukeelist laulu. Kontserdi tekse esierälidses tuu, et Liiso nimilaulu „Keträ, Liiso“ laulsõ 10-aastanõ Kolditsi Ellen, kedä klaveril tugõsi vanaimä Maie.

Kolditsi Maiel oll üten ka tõõnõ latsõlats, 5-aastanõ Ants, kes kuun sõsaraga esiti tandsu „Mullu mina muido kar`an käve“

Kuna inämbüs kullõjit olli vanaimäde iän, sis helksäs nii mõnõlgi silmävesi silmänukan.

Vana tava perrä lõpõtas Liiso uma kontsõrdi Kõiva Inda lauluga „Mu latsõpõlvõ Võrumaa“, mis om joba  TVS-i hümnis saanu.

Ku kava vidäjä härgüt rahvast sjoo laulu aigu üten laulma ja ka tandsma, sis astsõgi üts julgõ paar (Kaja-Riina ja Heino) ette  valssi keerutama.

Sääne meeleolukas ja süämlik oll Talinan võru keele nätäl!

Müürsepä Külli
12.11.25