Kats külälist kõrraga!
Tallina Võru Seldsi aoluun olõ-õi innembide viil säänest asja sündünü, et suurkogolõ saami 2 külälist kõrraga.
Tavalidselt om üte saamisõgagi tegemist- hüä` ja tuntu inemise`, kedä nätä-kullõlda tahtnu omma väega hõivat. Nii oll ka mii ammudsõ unistusõga Sarapi Tõnist mi rahva ette tuvva.
Tiidäolõvalt om tä telesaatidõ vidäja, om kuurõ juhatanu ja ka saatõn „Ma näe su hellü“ üles astnu. Võimsa lauluhelüga nuur 21 aastanõ miis.
Tõnis pidi meile jo eelmidsel suurkogol (4.12.22) rõõmu tegemä uma tulõkiga - a tüüle panti tä, välänpuul graafikut.
Hädääabi variandina saimi sis Laatre Priidu, pilli-, laulu-ja riigiammõdi mehe nõuhtõ, et tä meile lõõdsaga küllä tulnu.
Sarapi Tõnisõlõ aga sai üldüs, et pruuvgu sis järgmine kõrd (5.03.23) tulla. Kuna täl käe`jala` tüüd-tegemist täüs, jäi vastus meile saatmalda ja arvssimi, et ega Tõnis vast iks ei saa.
Naksimi tõist esinejät otsma…
Plumanni Kaja-Riina trehväs Poska majan kokko Tallinna Tiinaga ja kutsõ tä võru keele kirändüslikku kohvitarrõ Kardrioro raamadukokko. Sääl sai sis Tiinalõ ettepanek tettüs, et tulku meile suurkogon hindäst kõnõlõma.
Tallinna Tiina om peri Räpinäst ja kaemalda tuu pääle, et joba 1966.aastast om tä külh Tallinan ja olõ-õi siin võru keelen kõnõlda saanu, om täl kiil tävveste häste meelen.
Tiina kõnõl hindäst ja ummist raamatist.
Timä kirutõt raamadu omma säändse:
- Tallinna pargid, Parks of Tallinn, 2007, fotod Ann Tenno
- Räpina aiad ja pargid, Räpina Gardens and Parks, Gärten und Parks in Räpina 2011.
- Tallinna pargid ja haljasalad, 2021 , 700lk.
Perämäne näist sai ka Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia - kuldmuna, mis anti 2022.a.
Tiinast sai ka mi seldsi liigõ-tuust om perädü hüä miil.
Uutmalda, a tõõsõst külest ammuoodõt küläline Sarapi Tõnis tull nigu välk selges taivast!
Tedä mi keskel nätä oll suur rõõm. Tä tekse ka lühku ülekaemise umast elust ja tegemiisist.
Sis nakas laulma….
Oll tunnõ nigu istussi “Salalaulu” saatõn ja tuu süämest tulnu võimas lauluhelü tõi inämbüsele kullõjist pisara silmänukka. Kõik naase tundsõva, et Tõnis laul õkva tälle taad laulu…”jah, ilma naisteta on kurb maailm….”
Ku tä järgmidsenä Mister X-i aaria mi kõrvu tõi, sis silmi kinni pandõn oll kuulda`, et Otsa Georg esi laul!
Kestvä kiidüavaldusõ es lõpõ kohvilavvangi! Kõik olli Tõnisõ ümbre tsõõrin.
Nii üts ku tõõnõ seldsi liigõ käve küsümän, et kas mi tihtsämbält es võinu kokko saia?
Muiduki võimi- meil jo pitev põhitüü käü tsõõrõn-Nopõnäpo, Tungõl, Liiso, võru keele kirändüslik kohvitarõ……
Keelekohvikut vidä Orioni Jana ja egä kuu 1. ja 3. neläpääväl kell 17.30 saami umma kiilt kõnõlda Kadrioru raamadukogon Koidula 12.(Sääl om ka Tammsaarõ muuseum)
Kõik omma lahkõlt oodõt!
Müürsepä Külli
7.03.23
Pääliina võrokõisi vahtsõaasta pido 2023
Vahtsõaastakuu 14. pääväl sai rahva soovil kõrraldõt joulupido, mis vana kallendri perrä jäigi joulukuuhtõ.
Pidopaik oll ammu tuntu, varrampa käütü, kohvik Mustamäe tiil Talleksi majan.
Juhatus võtsõ asja tõsitsõlt ja pido kõrdaminekus naati jo õkva pääle joulukuu suurkoko toimõndama. Matvere Tiit tekk nimekirä, Liini Helbe ja Müürsepä Külli naksi rahha korjama, Soka Ollõv naas kokko säädmä ütidse laulu sõnno, noid manotama ja pillimehe Aija Jaaniga läbi kõnõlõma. Mõtsalligu Eva paksõ vällä mõttõ, et võisi mõistatuisiga rahva vaimu pido aigu herksänä hoita ja naas noid kokko otsma. Müürsepä Külli pidi otsma üllätüsülesastja , Joulumehe „pehmes kõnõlõma“ ja üledse kõrraldusõ iist hää saisma.
Täpsähe kell 14 võtiva 35 pääliina võrokõist tsõõri (Võru om jo rõnga- vai tsõõriliin), kesken juhatusõ liikmõ, kiä sis lämmä glögiga klaase tsõõripiten õgäütega kokko kõlistivä ja hüvvä vahtsõt aastakka suuvsõva. Tsõõrin sai laultus ka mi hümni, Kõivu Inda „Mu latsõpõlvõ Võromaad“.
Sis lugi Plumanni Kaja-Riina ette umatettü ilosa luulõtusõ ja istuti lauda tsiaküdüst ja verivorsti süümä.
Ku keskpaik kimmäs, naksi ladva laulma. Soka Ollõv ütel laulu numbri, Aija Jaan pandsõ süntesaatori „hänna“ saina ja ütislaulõ seriaal läts käümä.
A et vaihõpääl olli üllätüsülesastja peräle jodnud, sis saivaki nä sõnna nii laulu ku pillimänguga.
Pedassaarõ Ele ja Keskpaiga Tiinamai laulõ ilo ja harmoonia pandsõ hinge kinni, nii-et mõnõl jäi süüminegi poolõlõ ja käsi kahvliga pistü. Ülesastja saadiva hinnäst eri pillega. Tiinamail oll karmoška , Ele mängse viiulit ja ukuleelet.
Säändse hingematva etteastõ pääle saa-õs Joulumiiski tulõmata jäiä ja näid kingildä jättä.
Papõrdõga valgõ habõna ja uhkõ punadsõ rüvvüga vana tull kavvõndast, Saarõmaalt, ja kõnõl Valgu Jaanisõ helüga.
Kõik, kiä loosipaki tei, sai hindäle midägi. „Üte pundi“ pakilunastust vidi Raidma Külli, kiä näüdäs ette, määndsit vigurit tulõ tetä, et energia ihon liikma saia. Tõõsõ tei hoolõga perrä. Energia sai nii liikma, et Aija Jaani pilli perrä läts tandsus. Pääle tuu viil ajumängus, ku Mõtsalligu Eva mõistatuisi maaha hõigas.
Üts laulumäng oll viil „Mi läämi rükä lõikama“ viie perrä, a sõnnoga „Mi umma kuuki otsimi…. “ tuuperäst, et egäle pidolidsele oll umanimeline kuuk, mis tull erälde lavva päält tõistõ siäst üles löüdä.
Löüdmisrõõm oll suur ja ku kuuk süüdü ja kohv juudu, minti hüä tujoga rõõmsahe kodotii pääle.
Müürsepä Külli 07.02.2023